STRESS (Стресс)

  • Просмотров 7737
  • Скачиваний 503
  • Размер файла 29
    Кб

SISEKAITSEAKADEEMIA PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL STRESS Kursusetöö Juhendaja: T. Ruubel Tallinn 2000 SISUKORD TOC o "1-5" h z "Название;6" SISUKORD.. PAGEREF _Toc484535190 h 2 Sissejuhatus. PAGEREF _Toc484535191 h 3 1. Elustress. PAGEREF _Toc484535192 h 4 1.1. Stressi tekkepõhjused. PAGEREF _Toc484535193 h 4 1.1.1. Tööstress. PAGEREF _Toc484535194 h 5 1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid. PAGEREF _Toc484535195 h 5 1.1.3. Tööstressi vältimise meetodid. PAGEREF _Toc484535196 h 6 1.1.4. Töö hüved. PAGEREF _Toc484535197 h 8 1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused. PAGEREF _Toc484535198 h 9 1.2. Stressipinge. PAGEREF _Toc484535199 h 11 2. Stress ja sugu. PAGEREF _Toc484535200 h 13 3.

Võitlus stressi vastu. PAGEREF _Toc484535201 h 16 3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile. PAGEREF _Toc484535202 h 16 3.2. Relaksatsioon. PAGEREF _Toc484535203 h 17 3.3. Rahustav hingamine. PAGEREF _Toc484535204 h 18 3.4. Lihasrelaksatsioon. PAGEREF _Toc484535205 h 19 3.5. Mõtlus. PAGEREF _Toc484535206 h 21 3.6. Kuidas vaimset puhkust võtta?. PAGEREF _Toc484535207 h 22 3.7. Aroomid stressi vastu. PAGEREF _Toc484535208 h 22 3.8. Muud meetodid lõõgastumiseks. PAGEREF _Toc484535209 h 23 KOKKUVÕTE. PAGEREF _Toc484535210 h 24 KASUTATUD KIRJANDUS. PAGEREF _Toc484535211 h 25 Sissejuhatus Käesolevas kursusetöös püüan analüüsida stressi, stressi tekkepõhjused, stressi mõju inimese

organismile ja samuti uurida, kuidas võidelda stressiga ning stressi profülaktika meetodeid. Stress on tavakeeles ärritav närvipinge, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning ülekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sõna “stress” tähendab, tõlkides inglise keelest, “surve, pinge, rõhumine”. Ensüklopeediline sõnastik annab järgmist stressi tõlgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu (Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tõlgenduse kanada

füsioloog Hans Selje. Tema seletuse järgi stress on kõik, mis põhjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Iga inimese elus esineb stressi, sest kõikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka tööl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi töökohtadel. Peale stressi tekke üldiste põhjuste

analüüsitakse töö esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas käsitletakse ülepingetest vabanemise võimalusi ning seda, kuidas mõtelda ja toimida, et stressi vältida. Kolmas osa sisaldab stressi profülaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad päevakorra ümberkorraldamine stressivastaseks ja psühholoogiline esmaabi kriisiolukorras. 1.    Elustress Stress on harilik ja tihti esinev nähtus. Kõik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, näiteks, kas õõnsa tundena kõhus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades või kõrgenenud ärrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on vältimatu ja selle madal tase kahjutu.