Stephen King

Tallinna Polütehnikum Stephen King «The Shining» Referaat Koostaja: Andrei Kübar PA-96 Tallinn, 1998. Stephen King sündis 21. septembril 1947. aastal Portlandis Maine’is, kus on koos abikaasa Tabitha ning kolme lapse Naomi, Joe ja Owen Philipiga veetnud ka suurema osa oma täiskasvanu elust. King alustas kirjanduslikku tegevust üsna vara, avaldades jutukesi ja novelle kohaliku tähtsusega lehtedes. Suurema tähelepanu pälvis ta oma varasemale loomingule iseloomulikus mõnevõrra naivistlikus, ent üpris liigutavas ja kaasahaaravas toonis loodud teosega ``Garrie``. Tänaseks on suur hulk õudusmeistri romaane saavutanud bestselleri staatuse, tema loomingu ainetel on vändatud üle veerandsa- ja filmi ning lõpuks - kirjanik on aastate jooksul teeninud varanduse, mille

suuruse tõttu on nn tõsised horrorfreak’id talle põlgusega selja keeranud. Stephen King puhul tuleb ilmselt kõigepealt arvestada, et žanr, milles kirjanik tegutseb, on puhtalt meelelahutuslik ning tõsisest kirjandusest selle mõiste traditsioonilises tähenduses on tema puhul problemaatiline, et mitte öelda võimatu rääkida. Piir verd tarretama paneva horrori ja musta huumori, halvemal juhul aga näeruväärse farsi vahel on üliahtake; oht inimese magusaima emotsionaalse seisundi - hirmu tekitamisel vahendite utreerimisega totaalsesse maitsevääratusse langeda väga suur, mistõttu juba olemuslikult seebi-sugemetega kolekirjandus halvasti kirjatuna võib väga läägelt mõjuda. Omadus, mis Stephen King paljudes oma žanrikaaslastest oluliselt kaalukamaks muudab, on

võime kirjutada hästi. Stephen King ei eksponeeri jubedusi eneste pärast. Ta kasutab neid ülioskuslikult oma doktriini pähemäärimiseks lugejale, ilma et viimane sellest endale teadlikult aru anda sooviks või suudaks. Kingi romaanid võivad tekitada spekulatsiooni, kas autor ellkõige ei püüa mingit väärtuslikku ja talle enesele olulist sõnumit vere ning võpatama panevate järeldustega ehituna lihtsalt võimalikult suurearvulise auditooriumini viia. Stephen Kingi üks vaieldamatuid väärtusi on kahtlemata tema mõneti kummaline dilemma. Ühtpidi on situatsioonid, inimesed ja neid ümbritsevad õudused realistlikud (King on eneseirooniliselt loonud ´´täiusliku horrorromaani´´ retsepti: võtke üks tavaline keskmine ameerika perekond, viige ta kõige

tavalisemasse väikelinna ning tooge sisse mõni üleloomulik jõud). Teisalt aga on kirjanik loogiliste seletustega harjunud keskmise romaanilugeja maitse ja maksujõuga arvestades ka sunnitud nähtusi, mis oma abstraktsuses ja hägususeksi ilmselt usutavad ja koledat oleksid, mingite muinasjutulise ja käegakatsuvate põhjustega varustama. See on Kingile kindlasti huvitav väljakutse, võibolla ka üks tema raskemaid ülesandeid, millele nii ennast kui lugejat rahuldava lahenduse leidmise protsess kindlasti põnev tegevus. Stephen King teab väga hästi, et hirmuäratavam kui õudus ise on selle ootus, mistõttu verejanulisem bibliomaan on kirjaniku romaani lehitsedes ehk mõningi kord sunnitud pettunult tõdema, et peade ning soolikate lendamisele on kogu story’st

pühendatud vaid üks, enamasti viimane kümnendik. Inimesi varjude peale võpatama paneva mehe kuulsusega King tüütab meid tihtilugu väga põhjalike, vahel ehk liigagi põhjalike kirjelduste ja mõtisklustega. King üks kuulsamaid ja mõjukamaid romaane ´´It´´ (´´See´´) on, vaatamata värvikatele jubedustele, teos kõige tavalisemast sõprusest, mille paneb proovile lõputuna näiv nimetu painaja. Ortodoksse maailmavaatega lugejale on arvatavasti šokeerivad Stephen King mõtisklused Jumalast, kellest ta pea üheski teoses mööda ei lähe. Religiooni ning võõra kultuuri ja usundi respekteerimisest-mitterespekteerimisest kirjutab King romaanis ´´Pet Sematary´´. Fakt, et esimesena otsustati eesti keelde tõlkida ´´The Shining´´, on üldiselt tervitatav, sest