Kulma soja kriisid( Кризисы холодной войны) — страница 3

  • Просмотров 4655
  • Скачиваний 597
  • Размер файла 9
    Кб

tõsiselt Kirde-Hiina linnade j sõjväebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski ei läinud, sest kardeti NL vastulööki. Paralleelselt sõjtegevuseg käivitati vaherahukõnelused alates 1980 aastast toimunud demokratiseerimine. Koreas hukkus üle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54 246 inimesi. Sõja ebamäärane tulemus jättis võimaluse tõlgendada sed suvaliselt. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu, kuid tegelikult olid kõik kaotajad. “Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine oli vajalik mõlemale poolele. NL ähvardas läänemaailma võimsate vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL

ümber rajatud 250 sõjaväebaasi. Mõlemad pooled hoidsid oma relvajõude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga ülimalt kulukas. Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL õhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka seoses Kuuba sündmustega. Kariibi kriis 1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tõukas Castro senisest veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud Nõukogude tuumalõhkepeaga

keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA keskosani. Arenes üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis- Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jõuda kompromissini. NL viis oma raketid Kuubalt ära ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei ründa Kuubat ega püüa jõuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakümneid baasina. Lähis-Ida kriis Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sõda alustas Egiptus, mille eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli ülekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mängis Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sõjajuhtimise effektiivne metoodika. Iisraeli

toetas USA, Egiptuse aga NL. Sõda kestis 6 päeva ning lõppes Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli väed Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls. Külm sõda kestis veel kaua aega ja selle tähtsaks sündmuseks si Berliini müüri püstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lõplikult lõhestas Saksamad ning süvendas lahkhelisid Euroopas. Külma sõj lõpust sai rääkida ainult 1985.aastal, pärast Gorbatsovi ja Reigani läbirääkimistest. Kasutatud kirjandus: A. Adamson “Lähijalugu” 12. klassile 2000.a. Eric Hobsbwm “Äärmuste ajastu” 2002.a. Sisukord:

Sissejuhatus............................................................................1 Saksamaa lõhestumine........................................................1-2 Marshlli plaan.....................................................................2-3 NATO....................................................................................3 Korea sõda..........................................................................3-4 Kariibi kriis.........................................................................4-5 Lähis-Ida kriis........................................................................5 Kasutatud kirjandus...............................................................6