Eetika — страница 2

  • Просмотров 2280
  • Скачиваний 88
  • Размер файла 20
    Кб

kõik need õigused on vaid teatud piires garanteeritud. Õiguse turvalisusele all mõistetakse turvalisust mitte ainult füüsilise, vaid ka omandi suhtes, kusjuures, eriti Lääne-Euroopa tarbijakaitsepõhimõtetes, ei leita, et tarbija peab olema ise tark, vaid peetakse raskendavaks asjaoluks, kui tootja kasutab oma huvides ära tarbija rumalust või kogenematust või on nende suhtes hoolimatu. Mis puutub füüsilisse turvalisusse, siis ei ole vist toodet, mis oleks täiesti ohutu. Seepärast fikseeritakse riikide tarbijakaitses enamasti toote(teenuse) ohtlikkuse piirid, so ohutusstandardid, millele toode peab vastama, et selle tootmiseks või sisseveoks luba saada. Vahel tekkib olukord ,millal võivad need ohutustandardid vananeda teaduse ja tehnika arengu tõttu ja tootja

võib neist uutest võimalustest juba teadlik olla aga riik veel mitte. Sellisest tarbija ohustamisest võivad tootjad püüda kasu lõigata. Õigus valikule tähendab seda ,et turul ei tohi võimaldada ühele müüjale monopoolset seisundit. Nii et õigust valikule aitab tagada konkurentsiseadus. Kui tarbijal on kahtlust, et turul valitseb monopol või kasutatakse monopoolset hinnapoliitikat, võib ta esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes on kohustatud asja uurima. Eesti tegelikkuses näeme aga sageli , et tarbijakaitseamet on monopoolse hinnakujunduse suhtes võimetu. Õigus olla kuuldud tähendab seda, et tarbijal peab olema võimalus kuhugi oma kaebusi esitada, teha ennast kuuldavaks. Muidugi valitseb demokraatlikus riigis sõnavabadus ja inimene võib oma arvamust

avaldada ajalehe, televisiooni jne vahendusel. Tootja võtab tavaliselt kohustuse tarbija kaebused tasuta ära kuulata ja neile reageerida mingi garantiiaja jooksul. Õigus olla informeeritud ütleb seda, et tarbija peab saama piisavat ja korrektset (mitteeksitavat) informatsiooni kaalutletud ostuotsuste tegemiseks. Seda õigust võib pidada tarbija tähtsaimaks õiguseks, mis seostub kõigi eelnevate õigustega - kui tootja suudab anda selget, piisavat, arusaadavat informatsiooni tarbijale oma toote turvalisusest ja ohtudest, näitab ausalt ära oma toote eelised ja puudused, siis ta on sellega ühtlasi täitnud ka oma kohustused tarbija teiste põhiõiguste suhtes. Informatsiooniprobleemid seostuvad reklaamieetikaga, sest reklaam on oma olemuselt informatsioon. Reklaamieetika

Reklaam on ammendamatu eetiliste konfliktide allikas. Oma otstarbelt on ta informatsioon. Tulenevalt tarbija õigusest informatsioonile on ausal reklaamil kaks tingimust: ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse, ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele. Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellele lihtsale ja selgele põhimõttele on üles ehitatud reklaami- ja konkurentsiseadused, mis enamikus riikidest tarbija õigusi kaitsevad. Kerkib küsimus: miks tekib reklaamiaususe küsimuses nii palju konflikte ja kohtuasju kui kõik on nii lihtsalt

määratletud. Põhjus on selles, et piir mõistete “legaalne” ja “illegaalne” vahel on hägune ja küsitav. Sinna vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll valelik, kuid mille eksitavust ei suudeta tõestada ja ta jääb sellega legaalseks. Eksitava reklaami piirimail mängivad tihti tootjad, kes püüavad tuntud kaubamärgi järeleaimamisest kasu lõigata. Nii näiteks sattusid 1997. A konflikti Tartu Õlletehas ja Ösel Foods: esimene neist on 1950-ndate algusest tootnud “Limonaadi”, mis on kaubamärgina ametlikult registreeritud (kaitstud on nii kaubamärgi värvikombinatsioon kui ka kujund). Ösel Foods tõi turule äravahetamiseni sarnase kaubamärgiga toote, mille eest Tartu Õlletehas lubas firma kohtusse kaevata, nõudes pool

miljonit krooni kahjutasu ning libalimonaadi tootmise lõpetamist. Ösel Foods aga leidis, et populaarsete kaubamärkide mõõdukas jäljendamine on maailmas üldlevinud ja Ösel Foods pole siin liiale läinud. Muidugi saab Tartu Limonaaditehas asja kohtusse kaevata aga see võtab palju aega ja tulemus ei ole ju täiesti kindel. Sellepärast püüavad firmad säärastes konfliktides sageli omavahel kompromissile jõuda. Eetilisest küljest võiks siin öelda, et kui üks tootja teise populaarse toote kaubamärki järele aimab, püüdes teise arvel teenida, on tegemist ebaeetilise teoga. Samas on muidugi ka tarbijaid, kes meeleldi võltstooteid ostavad, nt võib nii mõnigi inimene osta meelega võltsitud, nt mitu korda odavamaid Calvin Kleini rõivaid. Arusaamad reklaamiaususe