Eetika

  • Просмотров 1375
  • Скачиваний 78
  • Размер файла 20
    Кб

Sissejuhatus juhtimisse 3. seminar “Ärieetika” 8.juhtum : TARBIJASUHETE EETIKA Tänapäeva ühiskond elab massitarbimises, kus inimene on nii tootja kui ka samal ajal tarbija. Me ei suuda elada teiste poolt osutatavaid teenuseid pidevalt tarbimata, millest tulenevad erilised tarbimissuhted. Tarbija eriline seisund tarbimisühiskonnas Nüüdisaegses tarbimisühiskonnas tarbija on erilises seisundis ,milles on kaks peaaegu vastandliku poolt. Ühelt poolt on tarbija kuningas. Selline väide tugineb mitte rikkusele , vaid faktile, et enamiku tootjate edu otsustab see, kui hästi nad suudavad oma masstoodangut müüa või, teiste sõnadega, kui palju kliente nad endale muretsevad. Ilmselt, võitlus käib iga võimaliku tarbija pärast, mistõttu ettevõtete eetikakoodeksid on

enamasti keskendunud tarbijale. Seejuures püütakse mitte ainult tarbijate soove võimalikult kiirelt ja täpselt täita, vaid ka võimalikke uusi ette aimata .Kuna tootjate konkurents on tihe , tagab see enamasti kaupade piisavalt kõrge kvaliteedi ja madala hinna . Lisaks on meedia rahvusvahelisuse tõttu võib teade halvast või ohtlikust kaubast ja selle tootja nimest levida üle kogu maailma ja lokaalne skandaal võib ohustada suurtootja mainet terves maailmas. Imeliku juhtumi esitas 1998.a veebruaris ajaleht Eesti Ekspress. Pärnu linnakodaniku väitel oli tema nahkjopi taskus plahvatanud mobiiltelefon ja lennanud temast kolme meetri kaugusele, rebides puruks jopi ja telefoni ümbritsenud vutlari .Telefon oli uus, ostetud sama aasta jaanuaris Ericssoni firma ametlikult

esindajalt . Eesti Ekspressi vahendusel jõudis juhtum kohaliku politsei kohtuekspertiisibüroosse; kohale ilmus ekspert Rootsist, Ericssoni peakorterist. Kuigi ekspertide kinnitust mööda on säärane plahvatus füüsikaseaduste järgi võimatu, leidis firma, et juhul ,kui ei õnnestu tõestada , et tegemist on mingi välise jõuga, tuleb selle seeria mobiiltelefonid turult ära korjata. Teiselt poolt on see kuninglik tarbija vaene. On muidugi olemas tarbijate kiht, kellele ei sobi osta kaupu odavast kaubamajast, kuid see tarbijaskond ei etenda ennast valdava osa tootjate sissetulekuid. Suurem osa tarbijaist eelistab kaupa, mis ligikaudu sama kvaliteedi juures on odavam. Odavus saadakse alati millegi arvelt: parem töökorraldus, leiutised, odavam tööjõud või materjal,

kusjuures alati on oht , et odavus võidakse saavutada toote kvaliteedi või ohutuse arvelt. Siin on tootjale ahvatluseks tarbija ebakompetentsus toote tootmisprotsessi üksikasjades (tootmise know-hows). Seetõttu tunneb tootja ahvatlust nii bluffimiseks hinnas kui ka info varjamiseks ostja eest. Samuti kuni konkurentide ilmumiseni on tootjal võimalus hoida tihti kõrget hinda. Sageli tekib ahvatlus varjata defekte , nt ei pruugi toode – ravim, auto või arvutiprogramm – olla küllalt põhjalikult testitud. Eriti suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad. Sellest tuleneb, et tarbija suhteline ebakompetentsus koos odavama kaupa eelistusega loob palju võimalusi tootja ja tarbija vaheliste konfliktide tekkimisele.

Sageli võivad need konfliktid ohustada inimelu ja looduskeskkonda. Seetõttu püüab tarbijaühiskond end sääraste konfliktide eest kaitsta. Tarbija õigused – tarbijakaitseseadused Esimene tänapäevane tarbijakaitseseadus kehtestati 1906.aastal Ameerika Ühendriikides, mis kandis mine Pure Food and Drug Act, mille ajendiks sai kirjandusteos, kus muuhulgas kirjeldatakse antisanitaarset olukorda Chicago tapamajades. Tarbijakaitseseadus põhineb ühiskonnas valitsevail eetilistel tõekspidamistel tarbija õiguste suhtes. Neli tarbija põhiõigust, mis kajastuvad iga arenenud riigi tarbijakaitse põhimõtetes, sõnastas esimesena aastal 1962 John F. Kennedy. Need on: õigus turvalisusele, õigus valikule, õigus olla kuuldud, õigus olla informeeritud. Mis on iseloomulik: